1 1 Baþlanðýcda Kælam var idi. Kælam Allahla birlikdæ idi. Kælam Allah idi. 2 O, baþlanðýcda Allahla birlikdæ idi. 3 Hær þey Onun vasitæsilæ yarandý væ yaranan þeylærdæn heç biri Onsuz yaranmadý. 4 Hæyat Onda idi væ bu hæyat insanlarýn nuru idi. 5 Nur qaranlýqda parlayýr, qaranlýq isæ onu bürüyæ bilmædi. 6 Allahýn göndærdiyi bir adam ortaya çýxdý, onun adý Yæhya idi. 7 O, þæhadæt üçün gældi ki, Nur barædæ þæhadæt etsin væ hamý onun vasitæsilæ iman etsin. 8 O özü Nur deyildi, amma Nur barædæ þæhadæt etmæk üçün gældi. 9 Bu, hæqiqi Nur idi væ dünyaya gælæræk hær bir insaný iþýqlandýrýrdý. 10 O, dünyada idi, dünya Onun vasitæsilæ yarandý, amma dünya Onu tanýmadý. 11 Öz diyarýna gældi, amma soydaþlarý Onu qæbul etmædi. 12 Lakin Onu qæbul edænlærin hamýsýna, adýna iman edænlæræ Allahýn övladlarý olmaq ixtiyarýný verdi. 13 Onlar næ qandan, næ bæþær arzusundan, næ dæ kiþi istæyindæn deyil, yalnýz Allahdan doðuldu. 14 Kælam bæþær olub, lütf væ hæqiqætlæ dolu olaraq aramýzda mæskæn saldý; biz dæ Onun ehtiþamýný – Atadan gælæn vahid Oðulun ehtiþamýný gördük. 15 Yæhya Onun baræsindæ þæhadæt etdi væ nida edib dedi: «“Mændæn sonra Gælæn mændæn üstündür, çünki mændæn ævvæl var idi” deyib haqqýnda danýþdýðým Þæxs budur». 16 Hamýmýz Onun bütövlüyündæn lütf üstünæ lütf aldýq. 17 Qanun Musa vasitæsilæ verildi, lütf væ hæqiqæt isæ Ýsa Mæsih vasitæsilæ gældi. 18 Allahý heç kæs heç vaxt görmæyib, amma Atanýn qucaðýnda olan væ Allah olan vahid Oðul Onu tanýtdý. 19 Yæhudi baþçýlarý Yæhyadan «Sæn kimsæn?» deyæ soruþmaq üçün Yerusælimdæn kahinlærlæ Levililæri onun yanýna göndærdilær. O zaman Yæhya belæ þæhadæt etdi: 20 o, düzünü deyib inkar etmædi væ «mæn Mæsih deyilæm» deyæ bæyan etdi. 21 Onlar Yæhyadan soruþdu: «Bæs sæn kimsæn? Bælkæ Ýlyassan?» Yæhya «xeyr, o deyilæm» dedi. Soruþdular: «Bælkæ gælmæli olan peyðæmbærsæn?» Yæhya «xeyr» söylædi. 22 Sonra ona dedilær: «Bæs sæn kimsæn? Bizi göndærænlæræ næ cavab veræk? Özün barædæ næ deyirsæn?» 23 Yæhya dedi: «Mæn Yeþaya peyðæmbærin söylædiyi kimi “Ræbbin yolunu düz edin” deyæ sæhrada nida edænin sæsiyæm». 24 Göndærilæn bæzi fariseylær 25 Yæhyadan soruþdu: «Bæs sæn Mæsih, Ýlyas yaxud gælmæli olan peyðæmbær deyilsænsæ, næ üçün væftiz edirsæn?» 26 - 27 Yæhya onlara cavab verdi: «Mæn su ilæ væftiz ediræm, amma aranýzda mændæn sonra gælæn tanýmadýðýnýz bir Næfær dayanýb. Mæn Onun heç çarýðýnýn baðýný açmaða da layiq deyilæm». 28 Bu hadisælær Ýordan çayýnýn o tayýnda olan Bet-Anyada, Yæhyanýn væftiz etdiyi yerdæ baþ verdi. 29 Ertæsi gün Yæhya Ýsanýn ona tæræf gældiyini görüb dedi: «Dünyanýn günahýný aradan götüræn Allah Quzusu budur! 30 “Mændæn sonra bir Þæxs gælir ki, mændæn üstündür, çünki mændæn ævvæl var idi” deyib haqqýnda danýþdýðým Kæs budur. 31 Özüm Onu tanýmýrdým, amma Onun Ýsrailæ zahir olmasý üçün mæn su ilæ væftiz edæræk gældim». 32 Yæhya þæhadæt edib dedi: «Gördüm ki, Ruh göydæn göyærçin kimi endi væ Onun üzærindæ qaldý. 33 Özüm Onu tanýmýrdým, lakin su ilæ væftiz etmæk üçün mæni göndærænin Özü mænæ dedi: “Ruhun kimin üzærinæ enib qaldýðýný görsæn, bil ki, Müqæddæs Ruhla væftiz edæn Odur”. 34 Mæn dæ görüb “Allahýn Oðlu budur” deyæ þæhadæt etmiþæm». 35 Ertæsi gün yenæ Yæhya orada idi. Þagirdlærinin ikisi onun yanýnda idi. 36 Ýsa yoldan keçærkæn Yæhya Ona baxýb dedi: «Allah Quzusu budur!» 37 Hæmin iki þagird onun sözlærini eþidib Ýsanýn ardýnca getdi. 38 Ýsa dönüb ardýnca gældiklærini göræræk onlara «Sizæ næ lazýmdýr?» dedi. Onlar Ýsaya dedi: «Rabbi, Sæn harada qalýrsan?» «Rabbi» «Müællim» demækdir. 39 Ýsa onlara dedi: «Mænimlæ gælin, görærsiniz». Onlar gedib Ýsanýn harada qaldýðýný gördülær væ hæmin gün Onunla qaldýlar. Onuncu saat radælæri idi. 40 Yæhyadan eþidib Ýsanýn ardýnca gedæn iki næfærdæn biri Þimon Peterin qardaþý Andrey idi. 41 Sonra o, ilk öncæ qardaþý Þimonu tapýb ona «biz Mæsihi tapdýq» dedi. «Mæsih» «Mæsh olunmuþ» demækdir. 42 Onu Ýsanýn yanýna apardý. Ýsa Þimona baxýb dedi: «Sæn Yæhya oðlu Þimonsan, amma Kefa adlanacaqsan». Kefa isæ Peter demækdir. 43 Ertæsi gün Ýsa Qalileyaya getmæk istædi. O, Filipi tapýb ona «ardýmca gæl» dedi. 44 Filip dæ Andrey væ Peter kimi Bet-Sayda þæhærindæn idi. 45 Filip Natanaeli tapýb ona dedi: «Musanýn Qanunda yazdýðý, peyðæmbærlærin dæ bæhs etdiyi Þæxsi – Yusif Oðlu Nazaretli Ýsaný tapdýq». 46 Natanael ona dedi: «Nazaretdæn yaxþý bir þey çýxarmý?» Filip isæ ona «gæl özün bax» dedi. 47 Ýsa Natanaelin Ona tæræf gældiyini görüb haqqýnda belæ dedi: «Bu, hæqiqætæn, üræyindæ hiylæ olmayan bir Ýsraillidir». 48 Natanael «Sæn mæni haradan tanýyýrsan?» deyæ Ondan soruþdu. Ýsa ona cavab verdi: «Filip sæni çaðýrmazdan ævvæl sæni æncir aðacýnýn altýnda gördüm». 49 Natanael Ona dedi: «Rabbi, Sæn Allahýn Oðlusan, Ýsrailin Padþahýsan!» 50 Ýsa ona cavab verib dedi: «Sæni æncir aðacýnýn altýnda gördüyümü söylædiyim üçünmü Mænæ iman edirsæn? Sæn bunlardan daha böyük þeylær göræcæksæn». 51 Yenæ ona dedi: «Doðrusunu, doðrusunu sizæ deyiræm: göyün yarýldýðýný væ Allahýn mælæklærinin Bæþær Oðlu üzærinæ enib-qalxdýðýný göræcæksiniz».
Prev
Play
Next
Volume
Speed
0.7511.251.52